Tõde ja Õigus II Terve tekst
Aga seda parem, nõnda on parem, sest muidu jookseks Indrekul
mingisugune judin üle keha; ta tunneb, et jookseks tingimata vastik judin... See on kõik temaga
sündinud... Nagu palaviku viirastused... Marilda, Miralda, Malrida, Milrada... Ja siis see vigane,
see õnnetu, see Tiina... selle nime ta mäletab, see on meelde jäänud. Kas sellepärast, et ta on
nii õnnetu? Aga mis siis, kui on igas inimeses midagi vigast ja õnnetut ning see ongi, mis jääb
meelde?... Mildara, Maldira, Dilmara, Dalmira... Voitinski... õlu... õnn... surm... Dalrami,
Raldami ...
Tigapuu oli Ramildaga rääkinud ja jutustas sellest suure suu ja valju häälega.
,,Preili on praegu palju ilusam kui enne," otsustas ta asjatundlikult. ,,Mitte võrreldagi ei saa. Kohe
näha, et Saksamaalt. Hoopis teine kui siin. Jääb ainult mõneks päevaks linna, sõidab maale,
sügisel vist uuesti Saksamaale, sest siin on igav. Võite isegi arvata, mis meil siis siin õige on.
annaabi.ee 
