EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
Päevik kui
ehtne dokument pakub lugejale müstilisust.
Sarnaneb nii Hamletile (teeseldud või tegelik hullumeelsuse keerdkäigud, metafoorid).
Kahte pidi peegeldatud romaan: päevik annab Jakobi ja ta vastluskaaslaste arvamustest
ning sissepõimitud tekstidest võõraste vaatepunktide peegelsüsteemi, milles peategelane
paistab vastuoluline. Päeviku omanik on tänu sellele normaalsuse kujutis Bocki kõrval.
Timo olukorras peegeldusid vastu nõukogude süsteemi eitavate intellektuaalide
dillemmad, paralleelid dissitentide hullumajja panekuga jne.
Krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud.
20. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt).
Ühiskonna asjadest saab rääkida psühholoogilise vaatluse kaudu, seda
modernistlikus raamistuses. Kujutlusmängud ja müüdid taanduvad. Lugu on üsna
elusarnane. Kujutlusviis on tundejahe, sisemise ja välimise maailma vahel pole
peegeldussuhet.