Andy Warhol 1928-1987
Warholi isiksus oli
avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema seltskonna"
elureegleid, saavutas ta ometi sellesama seltskonna kõhedusega segatud imetluse. 60-
ndatele aastateletüüpiline koketeerimine mässumeelsusega tuli talle kasuks. Tema
avaldused "tahan olla nagu masin", "tahan, et kõik mõtleksid ühtemoodi", "arvan, et
igaüks võiks olla masin" aitasid kaasa tema imago loomisele. Alates aastast 1964 ei
lahkunud Warhol kodust ilma diktofonita ja teenis endale Hollywoodi ja New Yorgi
kõrgseltskonna pihiisa tiitli. Ta oskas väga hästi ajakirjandusega ümber käia. Andy võttis
omaks kõik, mis tema kohta räägiti, oli nõus sellega, et tema kunst oli mittemidagiütlev
ja ei jää kestma. Pealtnäha oli ta naiivne ja rumal, kuid tegelikult teadis vägagi täpselt,
mida teha.
Ameerika näitleja Andrea Wips Feldman (1948-1972) tutvustas end korduvalt proua
Warholina, ometi olid tema ja Andy kõigest sõbrad