Geoloogia eksam 2018
Ordoviitsiumi lõpuni asus Eesti ala ekvaatorist lõuna pool madala
merena. Elustik arenes väga kiiresti. Ordoviitsiumi kivimid paljanduvad Põhja-Eestis. Alumises
osas liivakivid, ülevalpool karbonaatsed setted ja lubjakivi. Ordoviitsium on Eestis väga hästi
uuritud (maailma parimaid), paljanduvus kihtide seas väga hea. Läbilõiked hästi näha
jõeorgudes, Põhja-Eestis ja karjäärides. Väga palju kivistisi. Eesti põhilised maavarad põlevkivi,
fosforiit, diktioneemaargelliit asuvad just ordoviitsiumikihis. Ordoviitsiumi lubjakivid on hea
ehitusmaterjal, kasutatav ka killustikuna. Ordoviitsiumi paksus on 160-180 meetrit.
Rtilobiidid, brahhiopoodid, peajalgsed, korallid, merisiilikud, lõuatud
SILUR, (435-410 miljonit aastat tagasi) meres valitsesid ikka trilobiidid, kuid neid oli nüüd
vähem, kui ordoviitsiumis. Molluskid kasvasid hästi suureks. Selgroogsetest esinesid
primitiivsed kalalaadsed ja vähesed kõhrkalad