Õigusteaduskonna aine
riigiõpetuse alus. Kirikuõigus sai alguse Roomast.
Juba I sajandil kujunesid kristlikes kogudustes välja mitmesugused juhised, mis
väideti pärinevat otse apostlitelt. Neid juhiseid nimetati kaanoniteks (kr.k
karjasekepp), mida peetakse kanooniline õiguse (ius canonicum) kui õigussüsteemi
alguseks. Hiljem lisandusid neile veel Uuest ja Vanast testamendist pärit reeglid.
Ristiusu tunnistas lubatavaks keiser Constantinus I 313.a Milano tolerantsuse diktiga,
Theodosius I valitsemisajal saavutas kristlus 380.a ametlikult riigiusu seisundi.
496.a tunnistas ristiusku ka Frangi riigi kuningas Chlodovech. Algselt koosnes
kanooniline õigus põhiliselt pühakirjast tulenevatest ettekirjutustest, siis VIII ja IX
sajandil hakkasid tooni andma paavsti normatiivaktid scriptum bullatum - bullad.
Kirikutegelased allutati kirikuõigusvõimule ka nende tegude eest mis olid kuriteod
riigiseaduste järgi. 614
annaabi.ee 
