Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur.
käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka
neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks.
Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud
sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike.
Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see
jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo
diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise
olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne
majanduskriis algas oli rahvas demokraatias päris pettunud ning meeleheitel, kuna valitses
nälg ja tööpuudus. Tunti, et riigile on vaja tugevat juhti, kes viiks riigi kriisist välja. Hakkasid
tekkima äärmuslikud liikumised, mis rõhutasid rahvuse huve, olles aga orienteeritud
diktatuuri kehtestamisele.
annaabi.ee 
