Eesti 1920nendatel aastatel
arreteeritud vabadussõjalased. Nad asusid kohe tegutsema, kritiseerides valitsuse
ebaseaduslikku tegevust ja nõudes tagasipöördumist demokraatliku riigikorra juurde.
Poliitiline politsei lavastas riigipöörde. 8 dets 1935 arreteeriti vabadussõjalased
koosolekul, kus väidetavalt olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. 133
isikut mõisteti vangi ning vabadussõjalaste populaarsus vähenes märgatavalt.
Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. ,,Tartu vaim" kujunes diktaktuurivastase
võitluse sünonüümiks.
Kolmas põhiseadus
1936 teatas K. Päts, et on vaja välja töötada uus põhiseadus. Selle koostamiseks
kutsuti kokku Rahvuskogu. 1. jaan 1938 jõustunud uus põhiseadus vastas Pätsi
soovidele. Selle kohaselt oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes valiti rahva
poolt kuueks aastaks. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi valitsuse eesotsas
peaministriga määras ametisse president. Rahvalt võeti ära rahvaalgatuse õigus,
valimisõigus tõsteti 22
annaabi.ee 
