Peagi aga nähti, et majandusliku õitsengut ei ole ning kaotati usk demokraatiasse. See pettumus aitas kaasa aga mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. Väideti, et vaid diktaktuuriga on võimalik kindlustada majanduslik õitseng. Diktaktuursed riigid jaotuvad kaheks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarses riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või rühma kätte, kes tegutsevad vaid oma tahtmiste järgi. Rahval ei ole aga mingit sõnaõigust, mis on veidi karm, kuid diktaktuurile väga põhiline. Totalitaarses riigis oli aga võimul kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Hirmutati pidevalt inimesi küüditamiste või surmalaagritega. Peale esimest maailmasõda oli Itaalia suurtes raskustes. Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks. Kuna Pariisi konverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt, solvas see suurt osa itaallasi.
. Inimeste kirjat. (õigusnormid) ...Kirjutamata (morraal, käitumistavad) KodanikuAktiivsus- tegevus mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus. ...Majandus- ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine. Demograafia teadusharu mis tegeleb rahvastiku uurimisega. Perekond- Kõige väiksem sotsiaalne üksus. Leibkond- Ühes majas ja korteris elavad inimesed kes pole sugulased. Demograatlikus riigis ei suruta inimese eripära alla. Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja organistasioonide olemasolu ühiskonnas. Rahvuslik identeet- rahva ühised traditsioonid. Null tolerantsus- täielik mittesallivus. Integratsioon- võõrasse ühiskonda sulandumine oma keele ja kultuuri säilitamisega. Rassid: europiidne, mongoniidne, negriidne. Avalik sektor- poliitika- riik. Erasektor(tulundus) majandus- turg Kolmas sektor (mittetulundus) Kkodanikuühisk- kodanikuühendused Eraelu- kodu- pere
annaabi.ee 
