Niccolo Machiavelli
paindlikult ajaga ühte sammu, kuigi see ei pruugi endale meeldida. Kui erakordsed pahed ei
muuda Valitsejat vihatuks, on mõistlik arvata, et alamad temast juba loomuldasa lugu peavad,
just tema päritolu põhjal. Valitsemise põlisusse ja järjepidevusse sumbuvad nii uuenduste ajed
ja eeldused kui mälestused neist, sest eks jäta ju iga muudatus endast alati maha pidepunkti
järgmise ettevalmistamiseks. Minu arust on tema seisukoht on väga õige, sest tänapäeval
diktaktoorsetes riikides toimubki täpselt see. Iga muudatus loob põhjuse järeltulevatel
põlvedel teha veel muudatusi.
Machiavelli vaatleb vastes ainuvõimuga seotud raskusi ja nende ületamise meetodeid, s.o
okupatsiooni teostamist. Inimesed vahetavad meelsasti valitsejat, sest nad loodavad et uus
valitseja on eelmisest targem ja juhib riiki nii nagu loodetakse. Paraku märgatakse aga õige
pea, et uus valitseja pole sugugi parem või on hoopis hullem kui eelmine. Võimu