Keskaeg - kirik
tähendas, et preestritel olid lapsed: nad pärisid kiriku ja see tähendas, et kirik muutus
eraomandiks. 12.-13. saj kinnistus ladina kirikus kohustuslik tsölibaat. Gregoriaanlik
kirikureform üritas lahutada kiriklikku ja ilmalikku võimu. Gregorius VII rõhutas, et ta
on Kristuse võimukandja ja Rooma keisrite järglane. Tal on voli tagandada kuningaid ja
keisreid ning vabastada nende alamaid truudusevandest. Need seisukohad on kirjas
diktaadis dictatus papae, mis on päris1075. aastast. Seal öeldakse, et ainult paavst võib
ametisse määrata piiskoppe, rajada vaimulikke ühendusi, tagandada piiskoppe,
tagandada keisreid ning otsustab viimasena tekstide kanoonilisuse üle ja Rooma kirik ei
ole kunagi eksinud ega eksi kunagi tema vastane ei saa jõuda lunastuseni.
Nendele uuendustele vastab Saksa kuningas Heinrich IV. Saksa vürstid valivad endale
kuninga temast võib keisri teha ainult Rooma paavst