Samuti on säärases kütuseelemendis kasutatavad materjalid kallid või paljud membraanid on alles arenduse faasis. Hetkel toodab keskmine vesinik-hapnik kütuseelement 1-1,5V voolu 25 kraadi juures. Metanool mootorikütusena Metanooli on võimalik kasutada ka sisepõlemismootorite käitamiseks ning peetakse loodussõbralikumaks alternatiiviks (eelnimetatud põhjustel). Metanooli kütteväärtus on küll poole väiksem bensiinist, (ca. 40-41 MJ/kg) ja diislist (ca. 45 MJ/kg) kuid ottomootorite puhul on täheldatav kuni 10% jõudluse tõus. Samas kulub metanooli mootorikütusena umbes 50% rohkem. Eriti sobib metanool üleslaadimisega mootorites kasutamiseks. Madala tsetaanarvu tõttu pole metanooli ilma süüte- või hõõgküünla abita võimalik diiselmootorites puhtal kujul kasutada. Mõlemat tüüpi mootorites võib kasutada ka vastava kütuse ja metanooli segusid..
Mõned autotootjad propageerivad biodiislit kui kütust, mis on tavadiislist mootorile tervislikum. Scania ja Volkswagen võimaldavad enamikul toodetud mootoritest joosta täielikult biodiislil. Vastupidiselt vesinikkütusele on see tehnoloogia juba väga vana ja läbiproovitud, mis tähendab, et taimsetest õlidest valmistatud kütus on praeguse infrastruktuuri võimaluste juures kergelt jaotatav ja rakendatav. Enamikus riikides on biodiisel diislist küll kallim, kuid nõudluse ja tootmise suurenemise juures prognoositakse lähiaastateks tugevat hinnalangust. Saksamaal müüakse biodiislit paljudes bensiinijaamades ja seejuures tavadiislist taotluslikult madalama hinnaga. Etanool Etanooli ehk sedasama alkoholi, mida võime leida kõigis alkohoolsetes jookides, on võimalik bensiiniga segada kuni puhta etanooli saamiseni (E100). Selle biokütuse edulooks on Brasiilia, kus
annaabi.ee 
