VETERINAARGENEETIKA
Olenevalt sellest, kas
ristamisel peetakse silmas kaht, kolme, nelja voi viit tunnust, eristatakse di-, tri-, tetra-voi
pentahubriidset ristamist. Rohkem kui viie tunnuse uheaegset paritavust (viie geenipaari
parandumine) ja nendevahelisi kombinatsioone on suhteliselt raske jalgida, sest erinevate
fenotuupide (lahknemisklasside) arv on siis liiga suur. Lahknemissuhete eksperimentaalne
kontroll on aga pollumajandusloomade puhul voimalik vaid tunnushaaval, kasutades
monohubriidset, monikord ka dihubriidset ristamist.
Dihubriidne ristamine
Ristamist, kus jalgitakse korraga kahe tunnusepaari parandumist ja nendevahelisi
kombinatsioone,
nimetatakse dihubriidseks.
Vaadeldakse kahe tunnuse karvavarvuse ja pigmendi jaotumise paritavust veistel.
Teatavasti domineerib veistel must varvus (geen B) punase ule (b) ja uhtlane karvkatte
pigmenteerumine ule kogu keha (geen S) kirju varvuse (s) ule.
Ristates mustakirjusid homosugootseid veiseid (BBss) punaste homosugootsetega
annaabi.ee 
