Monitorist, graafikakaardist...
Maksimaalset võimalikku värvide arvu
nimetatakse bitisügavuseks seepärast, et värviinfo on binaarne ning iga selle infokogumi
osakest nimetatakse bitiks - digitaalses pildis esinevate värvide arv määratakse seega ära
maksimaalse bittide arvuga, mida pikseli kuvamiseks kasutatakse.
Kitsamas tähenduses mõistetakse mõnikord dünaamika all ka pildil oleva kõige
tumedama ja heledama punkti vahele jääva spektri laiust. Seetõttu määrab ka
digiteerimisaparaadi (skänneri) või esitlustehnika (monitor) dünaamika ulatus pildi
tumedamate ja heledamate alade detailsuse.
Vanad ühevärvilised (monokroom) monitorid kasutasid ühe pikseli kuvamiseks ühte bitti,
kuna aga bitil on kaks võimalikku väärtust, üks või null, siis võis pikselgi olla kas sisse-
või väljalülitatud. Kui piksel "töötas", siis selle koha peal ekraan helendas ning kuvas
seega ühte kindlat värvi (tavaliselt kas rohelist või kollakat tooni) ning vastupidi, mitte
annaabi.ee 
