on harilikult paremad, nende sumbuvus on ca 2-3 dB/km olenevalt lainepikkusest. Plastkaablite sumbuvus on 150 - 2000 dB/km. Plastkiud valmistatakse tavaliselt jämedamad - ca 1 mm läbimõõduga. Saatja põhiliseks elemendiks on kas valgusdiood või laserdiood. Valgusdioodidel põhinevate saatjate maksimaalne töösagedus on ca 100 MHz, laserdioodidel põhinevad saatjad võivad töötada kuni sageduseni ca 10 GHz. Saatjate mittelineaarsuse tõttu on kiudoptikas kasutusel peamiselt digitaalmodulatsioon. Vastuvõtjate põhielemendiks on kas fotodiood (pin- või avalanche-fotodiood) või fototransistor. Pin-fotodioodiga vastuvõtjate maksimaalne töösagedus võib ulatuda 10 GHz-ni. Vastuvõtjate tähtsaim parameeter on nende tundlikkus. Kiudoptiliste infoedastussüsteemide võimalustest annavad ülevaate järgnevad tabelid 4.5 ja 4.6. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 37 (43) Tabel 4
Bitijada jaotatakse paljudeks osadeks (aeglasteks Digitaalse bitijadadeks) ning iga uks neis modulleeritakse faasimodulatsiooni lihtsaim variant on binaarne eraldi kandev faasimodulatsioon, sagedusele (subcarrier , tones). kus kandevlaine faasil võib olla ainult 2 väärtust - Modulaator voib olla ukskoik milline 0 ja 180o. Seda digitaalmodulatsioon võib ette kujutada ka nii, et signaali edastamiseks (QPSK , BPSK ,QAM). kasutatakse Digitaalmodulaatorite valjundid liidetakse ja korraga kaht kandevlainet, mis on omavahel saadakse valjund faasis nihutatud 180o signaal mis edastatakse. võrra ning signaali väärtusele 0 vastab ühe laine QAM olemasolu ja
2) Vähendada edastatava signaali m(t) kuju või mõne tema olulise parameetri moonutusi edastusel 3) Võimaldada mitme signaali samaaegset edastamist ühes kanalis: sagedustihendus FDMA (Frequency Division Multiple Access) 4) Kokkuvõtlikult võib öelda, et modulatsiooni eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui