Väga oluline vahend andmete töötlemiseks ja analüüsiks. Peamiseks GIS-i roll on geograafia-alase uurimistöö tegemine, mis arendab geograafia-alaste küsimuste esitamise oskust, uurimisoskust ning kriitilise mõtlemise oskust. Inglismaal on paljudes koolides väga head võimalused arvuti kasutamiseks. Koolidele on riigi poolt eraldatud suured summad, et muretseda õppimiseks vajalik tarkvara, GIS tarkvara. Ordnance Survey on Suurbritannia kaardifirmasi, mis pakub digikaarte, GIS tarkvara, andmeid ning juhendeid kaarditööks koolidele. Võimalusi GISi kasutamiseks on palju, kuid siiski on jäänud selle kasutamine tagasihoidlikuks. Aktiivset kasutab koolis GIS-i suhteliselt vähe koole, peamiselt keskkoolid. Korraldatakse erinevaid kursuseid õpetajatele, kuid need on liialt akadeemilised ja see on üks takistusi GIS-i rakendumisel. 3.3 Soome Soome õppekavas on GIS gümnaasiumi geograafia neljandas kursuses ja geograafia valikkursuses
Tavaliselt on selle süsteemiga ühendatud mitu lisaseadet: GPS kohamääranguks, radar oluliste objektide kuvamiseks, gürokompass suuna määramiseks jms., mis võimaldavad erinevalt paberkaardist saada reaalajas märksa täiuslikuma pildi laeva asukohast ja ohtudest. Enamikul tänapäeva laevadel on ECDIS ning selle osatähtsus navigeerimisel suureneb üha. Üleüldist kasutuselevõttu takistab esialgu süsteemi üsna kõrge hind. Samuti pole veel kõigi maailmamere alade kohta digikaarte. Praeguseks on Eesti vete kohta välja antud 66 digikaarti ja 54 paberkaarti ning jahtide ja lõbusõidukaatrite tarbeks kolm kaardialbumit [3,5,6]. Eesti territoriaal- ja sisemeri on vajalikul tasemel kaetud 1:100 000 ja 1:50 000 mõõtkavas kaartidega, tähtsamad veeteed ja sadamad ka suuremõõtkavaliste kaartide ning plaanidega. Samuti on välja antud lootsiraamat, kus on selgitused navigatsioonikaartide ja -tingimuste kohta (http://www.loodusajakiri.ee...). Joonis 5