Viimasele juhule vastab näiteks kahe paralleelse seina vaheline kiirgus (5.11) 28. Nurktegurid ja vastastikused pinnad Nurktegur . ik väljendab tõenäosust, et pinnalt i väljunud footon satub pinnale k. Kui i on lõpmata väike pinnaelement (punkt), siis saadakse lokaalne nurktegur. Lõplike mõõtmetega pinna Fi puhul saadakse keskmine ehk integraalne nurktegur. Korrutist Fi·. ik=hik nimetatakse vastastikuseks pinnaks. Difuussete pindade juhule on kirjanduses [31...36] toodud nurktegurite kohta arvukalt andmeid. Suurel määral hõlbustub nende leidmine, kasutades järgmisi nurktegurite ja vastastikuste pindade põhiomadusi. 1. Suletavus: suletud süsteem, mis koosneb n pinnast 2. Vastastikkus 3. Liidetavus: kui pind k moodustub kahest osast Fk=Fk1+Fk2, siis 4. Varjutatavus: kui kahe keha vahele jääb läbipaistmatu keha, siis nende pindade vaheline nurktegur . ik=0. 5
Luiges, Kassiopeias ja Orionis. Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e. udukogud) ja peegeldusudud. Gaas esineb peamiselt difuussete ehk hajusate ududena ja planetaar- ehk rõngasududena. Tähtede plahvatusest väljapaiskunud udukogusid nimetatakse supernoova jäänusteks. Raadioteleskoopidega on avastatud molekulipilvi. Tumedad udud Tähtedevaheline tolm neelab kaugemate tähtede valgust. Näiteks Linnutee keskosas ja Päikese ümbruses on nii palju tolmu, et seda läbinud tähevalgus nõrgeneb koguni 30 tähesuuruse võrra. Seepärast paistavadki Galaktika keskosa heledaimadki tähed vaid suurte
Alumiste hingamisteede haigusnähtude manifesteerumine leiab aset juba varases haigusstaadiumis. Düspnoe teke on registreeritud keskmiselt 5 päeva pärast haigestumist (kõikudes 1 kuni 16 päevani). Tavalised on respiratoorne distress, tahhüpnoe ja inspiratoorsed räginad. Rögaeritus on varieeruv ja röga võib olla ka verine. Pea kõikidel patsientidel on 7 päeva pärast palaviku tõusu diagnoositud pneumoonia, mis röntgeniülesvõttel on nähtav difuussete, multifokaalsete muutuste või infiltraatidena, samuti interstitsiaalsete infiltraatidena.[5] Tavaline on ka mitme organi samaaegne kahjustus (neeru- ja südamepuudulikkus, sh südame dilatatsioon ja supraventrikulaarsed tahhükardiad). Muude tüsistustena on esinenud kopsuverejooks, pneumotooraks, pantsütopeenia, Reye sündroom ja sepsis ilma dokumenteeritud baktereemiata.[7]