· Kasutatavad temperatuurid ja aeg, mille jooksul toimub linnaste ekstraktis sisalduvate polümeeride (tärklis, valgud ning -glükaanid) hüdrolüüs · Meskimisreziimi koostamisel lähtutakse vastavate "võtmeensüümide" aktiivsuse mõjutamisest ning soovitavast resultaadist. · Peale ensüümreaktsioonide mõjutab temperatuur ka keemiliste reaktsioonide kiirust, valkude (sh ensüümide) denatureerumist ja sadenemist, lahustumis- ja difusiooniprotsesse, tärklise geelitumist ning rakustruktuuride lõhustumist modifitseerimata endospermi osades 18. Tähtsamad ensüümid, mis toimuvad meskimisel, mida nad lõhustuvad, temperatuuride optimumid Amülolüütilised- lõhustuvad tärklist suhkruteks Proteolüütilised- lõhustavad valke lihtsamateks lämmastikühenditeks Tsütolüütilised- lõhustavad raku kestadesse koostisse kuuluvaid ühendeid (- glükaan, tselluloos, hemitselluloos)
kristallil ning seega ka tagasihoidlikumad funktsionaalsed võimalused. Teiseks oluliseks puuduseks on mitu suurusjärku suurem võimsustarve. Väljatransistoridel on ehitatud suurem osa mikroprotsessoreid ja mäluelemente, mis nõuavad suurt elementide tihedust ning vähem võimsust. Puuduseks on oluliselt väiksem töökiirus. Npn-bipolaartransistor: Räni-aluskristalli tekitatakse difusiooni teel n- ja p- piirkonnad, mis moodustavad transistori. Pärast difusiooniprotsesse kristalli pind oksüdeeritakse, mis annab väga hea SiO2-isoleerkihi. Kontaktpindade moodustamiseks jäetakse isoleerkihti maski abil sobivad avad. Ühendusjuhtmed moodustatakse alumiiniumist samuti fotolitograafia abil. Bipolaartransistore kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi lülituselementide valmistamiseks. Esimesteks on TTL-tüüpi loogikaelemendid (transistor-transistor- loogika), mis on väga levinud väikestes ja keskmistes integraallülitustes.
annaabi.ee 
