"diftongiliseks" - 1 õppematerjal

Eesti keele vormiõpetuse kordamisküsimused eksamiks

silp on pikk (nt vorm *pesaid ei sobi, tegelik vorm on pesi, kus mitmuse tunnus ja tüvevokaal on ühte sulanud. See on nn tüvemitmus. Diftong esineb aga näiteks aasta-tüübis: aasta/i/d.  II-vältelise silbi järel diftong ei esine, mistõttu on tekkinud kumulatiivne sid-lõpp (hapu/sid, tubli/sid), analoogia ne-/s- sõnade muutmisega. Selles tüübis väljendub mitmus koos osastava käände lõpuga. 1) lõpp on -d, mille ees on mitmuse tunnus i, seda nimetatakse diftongiliseks e aglutinatiivseks partitiiviks, nt kindla/i/d, ide/i/d. Lõpu ees paikneb mitmuse tunnus i, mis moodustab koos tüvevokaaliga diftongi. 2) sid-lõpuline partitiiv, mõnes tüübis on see ainuvõimalik, nt I kk koi-tüübis, suuremal osal pesa-tüüpi sõnadest, nimi-alltüübis, III kk tervikuna (kõne, tubli, lauljanna), VI kk-s rööpvormina peaaegu kõikides sõnades. 3) lõputa osastav e tüvemitmus (tunnuseks on e, i, u). Tüvemitmus on enamiku sõnade puhul reaalselt