Eesti keele ajalugu
Liigitused:
ulatuse alusel: täielik (häälik muutub naaberhäälikutega identseks) / osaline
(häälik omandab mõningaid naaberhäälikute omadusi);
suuna alusel: progressiivne (eelnev häälik mõjutab järgnevat) / regressiivne
(järgnev häälik mõjutab eelnevat);
kauguse alusel: lähiassimilatsioon (mõjutatav häälik ja mõjutaja on kõrvuti) /
kaugassimilatsioon (mõjutatav häälik asetseb mõjutajast kaugemal).
a. Üks diftongikomponent muutub teise diftongikomponendiga sarnaseks –
monotongeerumine:
*küje > *küi > *küü; *päivän > päevä (osaline) > päävä; *selkedä > selkeä >
selkee (> selge) – täielik progressiivne lähiassimilatsioon.
b. Konsonant assimileerub vokaaliga:
lms algkeeles *ln > ll (*vilna > *villa, *šalna > *halla, *metsälnä > *metsällä),
*sn > ss (*metsäsnä > *metsässä);
II aastatuhandel *mb > mm (*lambas > lammas), *nd > nn (*kindas > kinnas),
annaabi.ee 
