Nimetu
eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese.
Mida kauem on puuk ohvril, seda suurem on nakatumise risk. Puuk borrelioos kahjustab
närvisüsteemi, liigeseid, nahka ja südant. Selle haiguse juures on suur oht hilineda
diagnoosimisega, kuna haigusnähud pole alati väga ilmsed. Puuk borrelioos võib avalduda
isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume.
DIFTEERIA
Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria,
ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning
täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal.
Ohustatud on eelkõige neerud, süda ning närvisüsteem. Sümptomiteks on tursunud
lümfisõlmed, neuropaatia, hingamisraskused, neelamisraskused, köha ning häälekaotus.
Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit.