Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus: = 0° or b sin = (k + ½) kus: b ... pilu laius ... nurk otse leviva kiire suhtes k ... maksimumi järk (1, 2, 3, ...) ... lainepikkus Difraktsioonis miinimumi tekkimise ligikaudne tingimus: b sin = k 3. difraktsiooni lähi ja kaugtsoonide erinevus Lähitsoon ehk ka fresneli tsoon. Kaugtsoon ehk ka fraunhoferi tsoon.
kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt. Tulemuseks on
suurtel piiskadel tekkiv vikerkaar päris täpselt ringi kaar. Uduvihma piisad on nii väikesed, et lisaks piiskadelt ja piiskades peegeldumisele ning murdumisele hakkab rolli mängima ka valguse difraktsioon piiskadel. Mida väiksemad piisad, seda olulisemaks muutub difraktsiooni osa vikerkaare väljanägemise kujundamisel. Üksiku piisa difraktsioonipildiks on kontsentrilised ringid, kus iga järgmine vööt on eelmisest nõrgem. Kuivõrd valguse difraktsioonis kõrvalekaldumine oleneb lainepikkusest, on ka difraktsioonipilt värviline - eri värvi valguse hajumise maksimumid on eri kaugusel valguse esialgsest levikusuunast. Vikerkaares tekitab difraktsioon korduvad kaared, mis on vahetult põhivikerkaare kõrval. Iga järgmine kaar on eelmisest samavärvi kaarest kahvatum. Väga väikeste piiskadega udus hakkab valguse difraktsioon piiskadel domineerima ja difraktsioonipildi heledus kahaneb nurkkauguse kasvades aeglasemalt
kiirgab (või neelab) elektromagnetilise energiakvandi. h = En - En ' , MLT 6004 Kvantmehhaanika 5 kus on kiirguse sagedus, En aatomi algoleku energia En' aatomi lõppoleku energia. Kui En > En', siis aatom kiirgab, vastupidisel juhul neelab. 6. Elektroni difraktsioonikatse järeldused Mikroosakeste lainelised omadused ilmnevad interferentsis ja difraktsioonis. Elektronlained on olemas. Kui elektronlained muunduvad seisulaineiks aatomis, siis peavad nad olema väga lühikesed, aatomi mõõtmetele (10-10 m) lähedase pikkusega. Elektronide kaksikpilukatse sai võimalikuks hiljuti, kaasaegseelektronmikroskoopia võtteid kaasates. Kui ilmneb interferents, peab olema ka difraktsioon tõkete taha paindunud lainete interferents. Elektronlained avastatigi esmalt difraktsioonkatsetes. Sobivaiks, vajalikuks