Füüsika II Eksam
käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et
see on difraktsioon koonduvates kiirtes.
Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on
paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on
valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused,
mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse
jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse
lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning
(punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks
mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks
annaabi.ee 
