Osakesed võivad olla : vaheldumisi positiivsed ja negatiivsed ioonid (soolad), molekulid (org.ained), neutraalsed aatomid (metallid). 16. Tahkete ainete röntgen.: Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimis vormi kindlaks tegemisel (eksisteerimise vormid : kristalne, amorfne või nende segu). Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuste omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. Difraktogrammi järgi tehakse kindlaks uuritav materjal ja eksisteerimise vorm. Bragg-Wolfe'i võrrand: 2d*sinn kus d on kahe tasapinna vaheline kaugus paraleeltasapindde pakis, x-kiirte langemise nurk, x-kiirte lainepikkus. Proov peab olema pulbriline, mille osakeste läbimõõt peab olema <5m ja kaaluma 20- 2000 mg või tahke aine tükk, mille uuritav pind peab olema lihvitud. Preparaat on analüüsiks valmistatud proov
kindlal temp.il, sulamistemperatuuril, mis ühtib aine tahkumistemp.iga. 16. Röntgenfaasianalüüsi kasutatakse ainete eksisteerimisvormi kindlaks tegemisel (kristalne, amorfne, nende segu). Rönt.analüüsiga on võimalik määrata kristallainete kristallvõre tüüpi, millised osakesed on kristallvõre sõlmpunktides ja selle alusel koostada kristallaine mudel. Iga aine omab ainult talle iseloomulikku d väärtust ja reflekside intensiivsuse omavahelist suhet, mille saabki antud uuringul difraktogrammilt välja lugeda. JOONIS! Uuritava aine proov peab olema pulbriline, mis on pressitud ja mille osakeste läbimõõt on <5mm ning kaalub 20-2000mg või tahke aine tükk, mille pind on lihvitud. Difaktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Braggi võrrand: nl=2dsinq, kus d on aatomipindade vaheline kaugus, l röntgenkiirte lainepikkus, q kiirte langemise nurk. Difaktogrammi
Millisel kujul ja kui suur (väike) peab olema uuritava aine proov, mis asi on difraktogramm ja kuidas põhimõtteliselt interpreteeritakse difraktogramme? a. Tahkete ainete röntgenfaasianalüüs on aine struktuuri analüüs, mis põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil. See võimaldab kristalsete ainete korral määrata osakesi ühendavate tasandite vahekaugusi, mis on refleksidena loetavad difraktogrammilt. Kasutatav seade koosneb röntgentorust, preparaadist ja registraatorist, mis võib olla nii elektrooniline kui mehhaaniline. b. Analüüsitavad ained peavad neelama või kiirgama elektromagnetkiirgust. Preparaat ehk proov on üldjuhul pulbri kujul (osakese suurus 10-15 mm), kuid võimalik on kasutada ka lihvitud pindu. Viimase korral esineb aga häireid difraktogrammil. c
annaabi.ee 
