sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents -Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. 2.Min ja max koha tekkimine Kui asetada laserikiire teele kitsas pilu, siis pilu taga tekkiv valgusväli difrageerub seda laiemaks, mida kitsam on pilu. Difraktsioonis maksimumi tekkimise ligikaudne tingimus: = 0° or b sin = (k + ½) kus: b ... pilu laius ... nurk otse leviva kiire suhtes k ... maksimumi järk (1, 2, 3, ...) ... lainepikkus Difraktsioonis miinimumi tekkimise ligikaudne tingimus: b sin = k 3. difraktsiooni lähi ja kaugtsoonide erinevus
peegeldub kujutatavalt objektilt ning alles seejärel langeb salvestavale meediumile: nimetame seda esemekimbuks. Võrdluskimp ja eseme kimp interfereeruvad ning interferentspilt salvestub fotoplaadil. Kuna interferentsipildi intensiivsus sõltub langenud kiirte faasivahest, salvestab ta endasse lisaks infole kimpude intensiivsusest ka info faasi kohta. Salvestatud kujutise taastekitamiseks tuleb hologrammi valgustada võrdluskimbuga identse valgusega. Plaati läbinud valgus difrageerub ja tekib kaks kujutist: näiline kujutis seal, kus salvestamise ajal oli ese, ning tõeline kujutis teisel pool plaati. Olukorra selgitamiseks vaatleme punktvalgusallika hologrammi. Oletame, et võrdluskimp langeb fotoplaadile normaalisihiliselt ning eseme mõõtmed on tühised ehk temalt hajunud valguse lainefrondid on kontsentrilised sfäärid. Sellisel juhul on interferentsipildiks Fresneli tsoonid ning fotoplaat muutub Fresneli tsooniplaadiks
Polaroid jt). Meeldetuletus füüsikast Hologramm on kujutis, mis saadakse kahe koherentse valguskiirte kimbu lõikumisel tekkiva interferentsimustri salvestamisel. Tavaliselt jaotatakse laserikiir kaheks kiireks -- infot kandvaks signaalikiireks ning häirimata laservalguse tugikiireks -- ning salvestatakse nende ühinemisel tekkiv interferentsipilt. Sellise interferomeetrilise salvestuse põhiomaduseks on see, et kui seda salvestust valgustada lugemiskiirega, difrageerub lugemiskiir osaliselt signaalikiire nõrgaks 15 koopiaks. Kui signaalikiir saadi näiteks valgustades ruumilist objekti, siis hologrammi heiastamine tekitab objekti ebakujutise hologrammi taha. Kui hologramm on salvestatud õhukesele materjalile (materjali paksus on samas suurusjärgus interferentsimustri keskmise perioodiga), võib lugemiskiir veidi erineda salvestusel kasutatud tugikiirest, kuid stseen ilmuks siiski. Kui hologramm
K = 10 log I/I0 , kus I on antud heli intensiivsus ja I0 on väikseim heli intensiivsus, mis inimkõrvas tekitab heliaistingu ning seda nimetatakse kuuldeläveks: I0 = 10-12 W/m2. Kui heli intensiivsus on väga suur, siis tekib kõrvas heliaistingu asemel valu aisting. Vastavat minimaalset heli intensiivsust nimetatakse valuläveks ja sellele vastav I vl = 10 W/m2. Kõige paremini kuuleb inimkõrv helisid vahemikus 1000 3000 Hz. Heli peegeldub, murdub, difrageerub ja interfereerub nagu iga teine laine. 10.2.2. Elektromagnetlained Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. Näiteks põhjustab ühes punktis muutuv elektriväli kõigepealt magnetvälja ja selle magnetvälja muutus kutsub (elektromagnetilise induktsiooni teel) esile elektrivälja naaberpunktis. Igasugused elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainena.