Sooteadus
uue orgaanilise aine sünteesil (Allikvee, Ilomets, 1995).
Osa lämmastiku-ja mineraalainetevarudest mida taimed soomullast saavad, satub varise ja surnud
taimeosade lagunemise järel uuesti ringlusse, kuid mulla toiteainetevarud täienevad ka atmosfäärist
maapinnale langevate sademete ja tolmu arvel. N. Pjavtsenko ja Z. Sibireva (Valk, 1988) andmetel
langes ühe aasta jooksul kesktaiga vööndis rabamännikus 697 mm sademetehulga juures
maapinnale 1 ha kohta 8,65 kg lämmastikku, 1,64 kg difosforpentoksiidi, 14,13 kg kaaliumoksiidi,
29,82 kg kaltsiumoksiidi, 5,22 kg magneesiumoksiidi, 39,68 kg ränioksiidi. Nimetatud uurijate
andmetel on õhust tolmuna rabale langenud mineraalainete kogus tunduvalt suurem rabamullale
taimkatte poolt tagastatud mineraalainete kogusest. Otsustades nende andmete järgi, näib õhust
maapinnale langenud sademetel ja tolmul olevat rabas kasvavate taimede toitumises küllalt suur
tähtsus
annaabi.ee 
