15. Algfunktsioon ja määramata integraal 16. Määramata integraali omadused 17. Asendusvõte määramata integrali puhul. 18. Ositi integreerimine 19. Määratud integrali mõiste 20. Newton-Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused 22.Asendusvõte ja ositi integreerimine määratud integraali korral. 23. määratud integraali rakendusi: tasandilise kujundi pindala arvutamine, keha ruumala arvutamine. 24. differentsiaalvõrrandid. (DV). Lahendid, lahendite geomeetriline tõlgendus esimest järku DV korral. Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks n-järku harilikku diferentsiaalvõrrandit, milles otsitavaks funktsiooniks on y, võib formaalselt esitada järgmiselt:
Kui nii siis saab jagada piki ja risti pinda suunatud komponentideks. Kui oleks olemas piki pinda mõjuv jõukomponent siis hakkaks vedelik selles suunas liikuma. Et seisvas vedelikus seda ei juhtu võib järeldada, et piki pinda olevat jõukomponenti pole olemas ning jõud mõjub pinnaga risti. hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis on kõikides suundades ühesugune E) Vedeliku tasakaalu differentsiaalvõrrandid F) Hüdrostaatika põhivõrrand, rakendusvorm G) Pascali seadus rõhu muutus millises tahes vedeliku punktis kandub niisamasugusena edasi kõikidesse teistesse punktidesse. H) Archimedese seadus igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. I) Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta
annaabi.ee 
