"differentsiaalefektiivsust" - 1 õppematerjal

Mulla eksam

Heintaimede saagipotentsiaali hindamisel on lähtutud meie teadlaste poolt korraldatud väetuskatsete tulemustest ( Rand, 1973, 1983; Viiralt, 1986; Roostalu jt., 2001). Rohumaade saagid on viidud üle metaboliseeruvale energiale, kusjuures saagivõrrand on järgmine: Y= a0 + a1x - a2x2, -1 kus Y - saak GJ ha x - lämmastikväetiskogus, N kg ha-1 Ruutfunktsiooni tuletis (Y'= a1- 2a2x) näitab väetise differentsiaalefektiivsust, (MJ N kg-1). Selle alusel on arvutatud ka agronoomiliselt efektiivne väetiskogus xagr. = a1 . 2a2 Uurimistöö tulemused ja arutelu Peamiste põllukultuuride saagikus on Eestis suhteliselt madal ja ebastabiilne. Teravilja, kartulit ja heina saadakse meil viimaste aastate keskmisena vastavalt 1,76, 12,3 ja 2,65 tonni hektari kohta (tabel 1). Põllukultuuride madal saagikus ja selle langus viimastel aastatel on eelkõige põhjustatud