X S K X S X X V V -võnketasiirde protsess Integreerimislüli Integreerimisluli nimetatakse ka astaatiliseks luliks ning I-luliks. Ideaalne integreerimisluli valjundsignaal kasvab (voi kahaneb) pidevalt pusiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse maarab huppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislulil (kirjeldatav IT1-luliga) on valjundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja touseb pikkamooda lopliku kiiruseni. Diferentsiaalvorrand: v t =Ku t Ulekandefunktsioon: W p= K/p Diferentseerimislüli Diferentseerimisluli teine nimetus on D-luli. Ideaalse diferentseerimisluli valjundsignaaliks on loputult suure amplituudiga uliluhike impulss. Reaalse diferentseerimisluli (kirjeldatav DT1-luliga) valjudsignaal kasvab vaga kiiresti teatud lopliku vaartuseni ja vaheneb siis jarkjargult aeglustuva kiirusega nullini. Diferentsiaalvorrand: y t=Ks t Ulekandefunktsioon: W p=Kp t t
Kuna M2(y)N2(x)((M1(x)/N2(x))dx + ((N1(x)/M2(x))dy) = 0, siis lahendiks saame konstantsed funktsioonid Eelmise algusesse (11) esimene lõik kuni üleminek polaarkoodrinaatidele kirjuta sama. Üleminek silindekoordinaadite korral y=L kui M2(L) = 0 ja x=k kui N2(k) = 0 ning vastavad eraldatud muutujatega DV lahendi. Lineaarne diferentsiaalvorrand. Homogeense lineaarse diferentsiaalvõrrandi lahendamine. x = pcos Lineaarseks esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis on esitatav kujul y' + p(x)y = q(x), kus p ja q on y = pcos
annaabi.ee 
