aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3. Katseseadme kirjeldus Keevkihi aparaat (joonis 1) kujutab endast 94 mm läbimõõduga kolonni (1), milles on rest (2) (ava läbimõõt 2 mm, vaba ristlõikepind 20% kogu ristlõikepinnast). Teraline materjal laaditakse lehtri abil aparaati kolonni seinas oleva luugi (3) kaudu. Materjalist juhitakse läbi õhuvool, mis tekitatakse ventilaatoriga (4). Kolonni suunatud õhu kulu mõõdetakse diafragmaga (5), diferentsiaalmanomeetrite näitude abil (6 ja 7). Manomeetrid on ühendatud paralleelselt. Mikromanomeetrit (6) kasutatakse väikeste rõhulangude mõõtmiseks. Õhu kulu muudetakse reguleerides sagedusmuunduriga (8) ventilaatori mootorile (9) antava voolu sagedust. Materjali kihi läbinud õhk puhastatakse õhuga kaasa kantud materjali osakestest ja tolmust tsüklonis (10). Tsüklonisse satub materjal ka töötlemisel pneumotransportreziimil. Aparaadi hüdrodünaamilist takistust mõõdetakse paralleelselt ühendatud
50 18,1 7,04 0,475807 2,9 0,92 55 8,4 0,549646 3,15 1,02 60 9,4 0,600864 3,5 1,16 65 10,5 0,654353 3,8 1,28 70 11,2 0,686907 4,15 1,42 Diferentsiaalmanomeetrite näidud teisendasime vastavalt, et lahutasime maha nullnäidu, milleks oli 0,5 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Resti takistuse näitudest lahutasime vastavalt maha nullnäidu 0,6 ja korrutasime läbi parandusteguriga 0,4. Õhu kiiruse leiame võrrandist: y = 0,0054 + 0,0785x – 0,0018x2 + 0,00002x3, kus x-ks on diferentsiaalmanomeetri tulemus mmH20 ja y – õhukiirus. Sama teeme ka tabelis nr 2. 5