Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ning vereliistakud e.trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis
kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome tüvirakkudest kindlatesse diferentseerumisradadesse kuuluvad küpsed vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ning vereliistakud e.trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis
annaabi.ee 
