Maatriksvaigud epoksüvaikude baasil
Epoksüvaikude kuumkõvastamiseks kasutatakse peamiselt dikarboksüülhapete anhüdriide,
formaldehüüdvaike ja polüamiide. Kõvastamata epoksüvaigud ja kõvendid on mürgised.
Kõvastamisel liituvad epoksüvaigud tekstiili, naha, puidu, metallide, klaasi, portselani,
loodus- ja tehiskividega. Kõvastatud epoksüvaigud on tugevad, ilmastikukindlad, keemiliselt-
ja termiliselt (t°-ni 250 °C) vastupidavad, head dielektrikud.
Epoksüvaike saadakse peamiselt difenoole, polüalkohole või novolakkvaike 1-kloro-2,3-
epoksüpropaani ehk epikloorhüdriiniga töödeldes. Kõige rohkem toodetakse nn. diaanvaike;
nende saamiseks töödeltakse 1-kloro-2,3-epoksüpropaaniga 2,2-bis (p-
hüdroksüfenüül)propaani ehk diaani.
Eesti NSV-s toodeti epoksüvaike aastast 1971 põlevkivi alküülresortsiinidest.
Epoksüvaikudest valmistatakse epoksüplaste, liime (nt. Eestis alküülresortsiine-st EPO-liimi),
lakke jt