Kommunikatsiooni eetika eksami kordamisküsimused
Inimeste teadlikkus reeglitest, peavad teadma õigusi ja vastutust.
Võimalikult vaba juurdepääs valitsuse, riigiasutuste ja avalike organisatsioonide
valguses olevale informatsioonile. Kuid on palju erandeid- riigisaladused,
julgeolek, ärisaladused,
Konfidentsiaalse info (nt arstidelt) võib ajakirjanik avaldada. Arstid jne peavad ise
mõtlema ette.
13. Avalikkuse huvi mõiste.
Harro-Loit „Ajakirjandusvabadusest kommunikatsiooni vabaduse poole“
lk 93. Tänapäeval ongi difamatsiooni(häbistavate teadete avaldamine) puhul üks
olulisemaid küsimusi, kas avaldatud fakt oli tõene või mitte.
Saksamaal ja USAs (kui asi puudutab avalikke asju) peab hageja tõendama, et
avaldatud faktid olid valed.
Juhul kui faktide tõesust peab tõendama kostja (ajakirjanik) ja kui ajakirjanik on
informatsiooni saanud inimeselt, kes eelistas jääda anonüümseks, on probleemiks
allikakaitse.
Teine oluline kaitse laimusüüdistuse vastu on avalikkuse huvi. Ehk teisisõnu: kas