Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"dievs" - 3 õppematerjali

Singende Revolution und Sängerfest
24
ppt

Singende Revolution und Sängerfest

Nationalgefühl aus 1869 ­ das erste Sängerfest in Dorpat (estnisch Tartu) in Estland 1873 ­ das erste Fest in Lettland 1924 ­ das erste Fest in Litauen Während "Latvija" zunächst ein neuer Begriff war, der alle Gebiete bezeichnete, die von den Letten bewohnt wurden, verstanden die russischen Herrscher es als Forderung nach nationaler Eigenständigkeit und verboten das Wort "Latvija". Es wurde durch "Baltija" ersetzt. 18.11.1918 ­ "Dievs, svl Latviju" (dt.Gott, segne Lettland), die Hymne der Letten 11.Sept. 1988 bei Tallinn das Festival "Estland Lied 1988" ­ 300 000 Menchen sangen die einst verbotene Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (dt: Mein Vaterland, mein Glück, meine Freude) Volkslieder nehmen heutzutage wieder eine zentrale Rolle im öffentlichen leben ein. Dies lässt sich an den vielen Wettbewerben für Chöre und an dem am 1.Juli 2005 erlassenen Gesetz zum

Keeled → Saksa keel
9 allalaadimist
LÄTI MAATUNDMINE
31
docx

LÄTI MAATUNDMINE

RIIGIVAPP · Päike ­ uus ajastu · Punane lõvi ­ võim, valvsus, julgus LÄTI MAATUNDMINE · Greif ­ rikkuse kaitsja · 2 tammepuuoska · Lipupael · Kolm tähte ­ kolm kultuuriajaloolist regiooni: Kurzeme/Zemgale, Vidzeme, Latgale RIIGIHÜMN ,,Dievs, sveti Latviju" (,,Jumal,õnnista Lätit!) · 1920 · Karlis Baumanis · Esimene laul sõnaga ,,Latvia" · Esmaesitus I Laulupeol 1873 RAHVUSLIND Linavästrik RAHVUSLILL Karikakar RAHVUSPUTU Kahe täpiga lepatriinu KAS RAHVUSKIVI Merevaik RAHVUSPUU Tamm, pärn RAHVUSLIK Jaanipäev (Jani) PÜHA VABADUSE · 1935 MONUMENT · 42 m

Varia → Kategoriseerimata
17 allalaadimist
Läti ajalugu
94
doc

Läti ajalugu

sõjakäikudel võetud vangidega, arv pisike.sai vabaks abielludes või välja ostes. Usund – olid olemas mingisusgused ristiusu mõjud eriti vene õigeusu omad. 13 saj alguses valitses jätkuvalt muinasusk, kaks postulaadi kogu loodus elutud kui elusad oli hingestatud ja teiseks ka surnud või nende hinged elavad edasi teispooluses, kogu looduse austamine ja esivanemate austamine. Jumalaid oli rohkesti muinaslätlastel, olulisem kujunes ajapikku Dievs(taevaisa,jumal)-kes juhtis kõiki maapealseid asju ja oli ka kõrgeim teiste jumaluste seas. Väga asutatud, kardeti Perkons(pikne)pahategude karistaja.poole pöörtuti et piksenooled endast eemal hoida paljust eemal hoida ja karistada vaenlasi . Jumis-põllusaaki , ja Üsin meesjumalad.karjakasvatus. Naisjumalad keda nimetati Mate, Meža mate (metsa ema)- jahi saagi saamiseks, metsade hoolitseja, Jura mate, kasutas kalu , merelaineid, torme, meremehed pöördusid

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun