23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu Madal enelas ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas 26. ´Frobelii` põõsas Põõsasmaran ´Pink ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas 27. Queen` põõsas 28. Roniroos ´Heidelberg` ↑ 1,8 - 2,3 m, ronitaim Teravalehine diervilla ↑ 1 - 1,5 m, ümar 29. ´Butterfly` põõsas ↑ 2 m, põõsas või Aedhortensia ümara võraga pisike 30. ´Grandiflora` puu Puishortensia ↑ 1,5 m, püstine 31. ´Annabelle` põõsas ↑ 0,2 - 0,4 m, väga 32. Harilik kanarbik madal põõsas Davidi budleia ´Pink ↑ 1,5 m, püstine 33. Delight` põõsas
Viis tolmukat on kinnitunud õieputke ja emaka moodustab 2-5, enamasti 3 viljalehte. Viljadeks on kuprad, marjad või luuviljad. [7, 9] 2.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia), kuslapuu (Lonicera), leeder (Sambucus), lumimari (Symphoricarpos), lodjapuu (Viburnum) ja veigela (Weigela). Lähemalt tutvustan kahte meie haljstuses liigirohkemat perekonda kuslapuu (Lonicera) ja lodjapuu (Viburnum) ning veel kahte mulle huvi pakkuvat perekonda lumimari (Symphoricarpos) ja veigela (Weigela). [9] Tabel 2.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [6, 9]
annaabi.ee 
