Keskaegsed linnad
tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades.
Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt
puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab
dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese
eeskojaga.
15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse
dieledornse tüüpi elamuks. Need on sellised tüüpilised kivihooned, mida on Tallinnas
säilinud üpriski palju. Diele tähendab maja esimest ruumi – tänavapoolne ruum, kõrge tuba,
mis võis omada paljusid eesmärke. Diele taganurgas on asunud keskaegse hoone köögiosa,
mis on pealt kaetud mantelkorstnaga. Tuli, mis mantelkorstna all oli, soojendas kogu dielet.
Diele teises nurgas asub trepp, mis viib maja ülemistele korrustele, kus asusid kaupmeeste
kaubalaod ning igasugused muud tagavarad