Gerard Genette, „Narrative Discourse“
Kui jutustaja puudumine loost saab olla ainult täielik, siis esindatus võib avalduda suuremal
või vähemal määral ning sellel on vähemalt kaks tüüpi: peategelane või kõrvaltvaataja
- jutustaja on püsivalt/muutumatult jutustuse peategelane (autodiegeetiline)
- mängib vähemtähtsamat rolli olles vaatleja või tunnistaja (nt Dr. Watson)
Jutustaja suhe oma loosse on muutumatu: isegi, kui mõni tegelane hetkeks kaob,
teame, et ta kuulub narratiivi ,,diegeetilisse universumisse" ning varem või hiljem naaseb,
kuid võib märgata, et heterogeenilisest autodiegeetilisse muutumine toob endaga teise
muutuse: metadiegeetilisest diegeetilisse (või pseudo-diegeetilisse). Tegelaskuju võib minna
,,temast" ,,minasse", ilma (narratiivi-) instantside kihistumine kaoks (nt Santeuil´i Recherche
´sse )
Kui narratiivis määratleda ,,jutustaja" staatus narratiivi taseme (extra- või intradiegeetiline) ja