Valgustusest üldiselt ja Prantusmaa valgustus
Diderot, kellel on parajasti valminud ateistliku sisuga traktaat ja kes seda oma auväärsele
külalisele keda peale muu Pariisi salongides oli hinnatud vabamõtlejaks vaimustusega ette
loeb. Elutark ja tasakaalukas diplomaat kiidab mõtted õigeks, kuid soovitab käsikirja samas
põletada ning mitte paisata neid avalikkuse ette.
Ideed võivad õiged olla, kuid nad võivad vallandada Pariisi tänavail tiigri, kes ka need õiged
ideed armutult nahka paneb. Franklin lisab hämmastunud Diderole: "Kui inimesed, kes
omavad religiooni on nii pahad, kuipalju pahemaiks saavad nad ilma religioonita!"
Kuigi enamasti propageeriti inglastelt võetud deismi, kujunes see järgijate hulgas
põhimõtteliseks ateismiks. Selle hoiaku krooniks ja "ateistide piibliks" kujunes Holbachi
"Looduse süsteem".
Seletatav on see tendents prantsuse kirikupoliitilise olukorraga. Tardunud konservatiivse
katoliikluse kõrval polnud vabamatel konfessioonidel kohta. Kirik oli vihatud absolutismi
suurim tugi.