Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
kõige tugevamalt esiplaanil irooniline jutustaja, kelle asjademaailma pihta sihitud
kriitika väikestele tüdrukutele arusaadav ei pruugi olla.
Liisu-lugude jutustaja vahendab lapse vaatepunkti: ta on lapsi hästi mõistev, ilmselt
täiskasvanud isik, ühtaegu lapsega koos viibiv ja olukorra kui terviku kohale tõusta
suutev.
Vilepi proosaloomingus on Liisu-sari kõige paremaks näiteks lapselik-naiivse
jutustamisviisi valdamisest autori poolt. Selline jutustamisviis välistab ka häiriva
didaktilisuse. Puudub oma last imetleva ja/või teda pedagoogilise rangusega kasvatava
täiskasvanu vaatepunkt.
Tegevusele orienteeritud lugudes (Kollide-sari, Liisu-sari, ,,Jani seiklused
Varjudemaal") kasutab Vilep rohkelt otsekõnet, mis annab ilma jutustaja vahenduseta
edasi tegelaste tegusid ja mõtteid. Jutukogus ,,Lendav õunapuu" ja jutustustes ,,Vaikuse
hääled" ning "Roosa printsess" on kirjeldamisel ja jutustamisel suurem roll. Dialoogi
annaabi.ee 
