Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest
(R. Liimets-
Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja
enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning
pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus
hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama
isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin
1998:13)
Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal
jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses".
Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse
uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et
raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o
nihestatud suhted perekonnas, klassikollektiivis, õpetajatega. Seega ongi
uurimusele "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses" omane püüe
käsitleda kasvatus- ning õppeprotsessi vastastikuses seoses, st. õpilase