PERESTROIKA
Avalikustamine tõi ilmsiks ka esimesed vastuolud riigi juhtkonnas. Kuna seniste reformidega polnud õnnestunud
majanduslikust ummikust väljuda, otsustas Gorbatsov alustada ulatuslikumaid poliitilisi reforme, eesmärgiga
nõrgendada uuendustele vastu töötavat parteiaparaati. 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX konverentsil surus
Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsemissüsteemi kehtestamise, mitme kan-
didaadiga valimised uude esindusorganisse - Rahvasaadikute Kongressi - ning kohalike küsimuste andmise
parteikomiteede käest rahvasaadikute nõukogude pädevusse.
1989. aasta märtsis toimunud Rahvasaadikute Kongressi valimised polnud siiski päris vabad: poliitilised erakonnad
olid keelatud ning kolmandiku kongressi koosseisust määras NLKP. Sellele vaatamata pääses kongressi liikmeks
arvukalt opositsioonilise suuna poliitikuid ning Gorbatsovi üllatuseks selgus, et paljud rahvasaadikud ei taha