Ristiusu mõju kunstile, katakombid sarkofaagid, kirikuehituse algus, mosaiigid
See
õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja
verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi.
3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge.
Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus
jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10
aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida.
Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati
ristiusk ametlikuks usundiks.
Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu
isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse