Vana-Rooma
Poliitiline korraldus täiendus
Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal
Riigikorraldus:
Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas
korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis
lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri
ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade
määramiseks.
Hiline Rooma keisririik
Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes
igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri
vahel (ida/lääne)
Konstatiunus suur
kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine)
Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas
poliitilise ja kultuurilise tähtsuse)
Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate
hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste