"dichotoomia" - 1 õppematerjal

Iseloomu bioloogiline põhi

see bioloogiliselt näib olevat. Isegi kui vastsündinu iseseisvalt hingab on ta ikkagi veel täpselt sama abitu ja oma emast sõltuv kui enne sündi, kui ta oli veel osa oma emast. Ka bioloogilises mõttes koosneb sünd mitmest etappist ­ emaihust väljumisest, emarinnast võõrutamisest, tema sülest ja käte vahelt väljumisest. Iga uus omandatud võime, kõnelemine, jooksmine, söömine tähendab samal ajal eelnevast seisundist väljumist. Inimest valitseb ainulaadne dichotoomia. Tal on hirm varasemast seisundist loobuda, mis tähendas kindlust, kuid samas tahaks ta ka uude seisundisse jõuda, mis annaks talle võimaluse, omaenda võimeid vabamalt ja täiuslikumalt rakendada. Ta on pidevalt siia sinna kistud soovist emaihusse tagasi pöörduda, ja soovist, täiesti sündida. Iga sünniakt nõuab julgust, millestki lahti lasta... ja lõpuks vaid omaenda jõude usaldada, asju tõeliselt tajuda ja neile vastata.