Nüüdiskirjandus 2015
Pätsi 30ndate poliitika ei olnud nii
’demokraatlik’ ja etölu nii tsensuurivaba nagu inimestele mäletada meeldib.
Eestlaste töökus jm on kõik liialdatud absurdini. Teose põhjaks on fiktsiooni ja
fakti omavaheline suhe ja segunemine.
Samamoodi käsitleb ta kõiki poliitilisi sündmuseid, sõjaaega ja järgnevat
nõukaaega. Tahab seda tõsist suhet dekonstrueerida, mängulisemat läbi käia
vms.
Raamatu läbivaks narratiiviks on meie ja nende e diblade vastandus.
Rahvusäärmuslaste tõsise eluäsitluse vms tugev kriitika/pilkamine.
-1999 „Liblikas“ jämedakoelisuse ja iroonilisuse asemel on pigem nostalgiline
suhe. Žanrilt teatriromaan. Mina-jutustaja on statistika lisades esinev fiktiivne
kuju August Michelson, paneb ta oma lugu teispoolsusest, pärast surma.
Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad
jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms.