Maateaduste alused
Sisuliselt on tegemist väga aeglaselt (kasvukiirus 0.001-
0.2 mm/100 aasta kohta) mereveest väljasettivate mineraal-agregaatidega. (2)
süvaookeani mudad (ooz), mis moodustuvad mikroskooplise zoo- ja fütoplanktoni jäänustest.
Ülalpool karbonaatse kompensatsiooni piiri (keskmiselt vähem kui 4,5 km) moodustuvad tavaliselt
lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km
moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest
(fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad
hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid
mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad
nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv
intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja
annaabi.ee 
