Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014). 1.2 Ehitus Nimi diatomee tuleneb kreekakeelsest sõnast diatomos, mis tähendab „pooleks lõigatud“ ja tähistab nende kaheosalist ränist rakukesta ehk pantsrit (Olli, 2014). Diatomeedele on omane räniühenditest, täpsemalt ränidioksiidist (Si nO2n-x(OH)2x, kus x on täisarv) rakukest ehk pantser. Pantsri ehitus ja peenstruktuur on olulise tähtsusega, kuna sellel põhineb kogu kaasaegne süstemaatika ja diatomeede määramine. Pantser koosneb kahest poolmest, mis kumbki tekib eri tuuma-põlvkondade jooksul vahetult pärast mitoosi. Rakukesta võib võrrelda Petri tassiga. Pantsri välimist poolmet nimetatakse epiteekaks, sisemist hüpoteekaks (Olli, 2014). Poolmetel on kummalgi omakorda kaks osa: kaan ehk valva ja vöö ehk pleura. Lisaks võib kaane ja vöövahel olla lisaäärised. Nende arvel suureneb raku maht. Igal liigil on oma iseloomulik kuju ja muster (Javois, 2011). Ränimaterjal ladestub
üheks organismi põhielemendiks, mis elusaine arengus on nüüdseks asendunud kaltsiumiga. Nüüd on inimorganismis 0,002% räni, kuid 1,4% kaltsiumi (700 korda rohkem).(11) Maismaa elusorganismides on räni tavaliselt 0,1-0,001%. Räniorganismides võib ränisisaldus olla üle 10%. Nüüdisaegsed räniorganismid kuuluvad suheliselt lihtsate hulka. Nendeks on diatomeed ehk ränivetikad, rediolaarid (kiirloomad), kelle skeletid on üles ehitatud merevees sisalduvatest räniühendeist. Diatomeede kudedes ulatub ränisisaldus kuni 685, molluskites, okasnahksetes ja kolrallides kuni 0,8%. Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad
annaabi.ee 
