"diatomee" - 1 õppematerjal

Diatomeed

omakorda lõi eelduse nafta tekkeks. Seetõttu vähenes atmosfääris süsiniku osakaal ja suurenes hapniku konsentratsioon (Olli, 2014). Ränivetikad on enamasti vabalt elavad fototroofid, harva endosümbiondid. Neid esineb võrdselt nii planktonis, bentoses kui ka perifüümis, moodustades veetaimede ja kivide pinnale pruunikas-roheka kihi. Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014). 1.2 Ehitus Nimi diatomee tuleneb kreekakeelsest sõnast diatomos, mis tähendab „pooleks lõigatud“ ja tähistab nende kaheosalist ränist rakukesta ehk pantsrit (Olli, 2014). Diatomeedele on omane räniühenditest, täpsemalt ränidioksiidist (Si nO2n-x(OH)2x, kus x on täisarv) rakukest ehk pantser. Pantsri ehitus ja peenstruktuur on olulise tähtsusega, kuna sellel põhineb kogu kaasaegne süstemaatika ja diatomeede määramine. Pantser koosneb kahest