Mis on eestluse tulevik?
Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud.
Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb
eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks
võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis
on üks riigikeel(avaliku elu keel) ja üks poliitiline rahvus, eestlased. Osa neist küll
omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana
ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi.
Eesti keel on eestluse tuleviku seisukohalt keskse tähtusega. Kuni 19. sajandi
lõpuni kõneles valdav enamik eesti rahva helgemaid päid omavahel saksa keeles, kuna
eesti keel polnud kultuursele inimesele kohane. Juhan Kõpp on öelnud: ,, Keel on rahvuse
märk. Kui me eesti keelt ei kõnele, siis ei ole me eestlased; ilutunne, karakter seisavad
annaabi.ee 
