Keevitus
Ni- ga.
LÄMMASITKU MÕJU. Atomaarne lämmastik esineb rauas nitriidide Fe2N ja FeN kujul konsertatsiooniga o
0,065%.
Kõrgetel
o
temperatuuridel tekivad räni- ja mangaannitriidid, mis on püsivad temperatuuridel üle 1500 C SiN ning
1300 C MnN. Sõltuvalt jahutumiskiirusest võib lämmastik osaliselt või täielikult eralduda.
Diasotseerunud N reageerib hapnikuga, võib lahustuda sulametallis ning jahtumisel moodusuvad nitriidid ja oksiidid.
Siirdeprotsessis lahustub lämmastik sulametalli tilkades. Lämmastik halvendab teraste lõõgisitkust aga suurendab
tugevust ja kõvadust (kogustes 0,001...0,008%).
SÜSIHAPPEGAASI MÕJU. CO2 etendab tähtsat osa poolautaomaatkeevitusel (MAG), kus ta kaitseb keevitusvanni
ümbritseva õhu eest. Dissotsieerunud CO2 esineb kõige enam keevisvanni lähedal, CO ja O kaare samba kõrgema