KASVATUSE KLASSIKA
harjutamise teel. Inimese loomuse alged on vastuolulised, mistõttu iseloom, inimese saatuse
kujundaja, kujuneb iga tegemise ja tegemata jätmisega - inimesed muutuvad õiglasemaks, tegutsedes
õiglaselt, vapramaks, tegutsedes vapralt. Ühesõnaga, teod vormivad ja puhastavad inimest. Kasvatuse
eesmärk on juhtida inimene kõlbelisele enesetunnetusele. Aristoteles eristab tahtega seotud eetilised
voorused mõistuse dianoeetilistest voorustest. Tarkus ja teadmine (mõistmine) on vahendid, mis
aitavad vahet teha tõe ja vale, hea ja halva vahel.
Klassikajärgsel ajastul oli üks tähtsamaid stoikute õpetus (Zenon, Seneca, Marcus Aurelius). Voorused
kui kõlbluse väljendusviisid on õpitavad ja õpetatavad, kusjuures nad on jäävad - kellel on, ei mineta
neid; kus on üks voorus, on ka teised. Algvoorus (väärtus) on tarkus, millest tulenevad teised - arukus,
vaprus, mõistlikkus ja õiglus
annaabi.ee 
